et
et en_GB

VÄLIKASVATUS

Forest

Metsanduse Tehnoloogiad

Meditsiini- ja gurmeeseente kasvatamine nende looduslikus keskkonnas toob kokku metsanduse tuleviku ning toidu- ja heaolutööstuse tänased väljakutsed.

forest

Metsade tänane puidupõhine väärtus peegeldab vaid kolmandikku metsade koguväärtusest. Kui lisada puidupõhisele majanduslikule väärtusele ka metsade võime reguleerida kliimat, keskkonda ja sotsiaalset väärtust, on metsade üleilme hinnanguline koguväärtus 50-150 triljonit dollarit ehk kaks korda suurem aktsiaturgude koguväärtusest. Jätkusuutlikkuse kontseptsioon ühendab majandustulemused ökoloogilise vastutuse ja sotsiaalse õiglusega. Need kolm aspekti on omavahel seotud. Pikemas perspektiivis toetatakse üksteist ning kõigi nende eesmärkide täitmine on metsade väärtuse tagamise eelduseks. Lühiajalises perspektiivis aga konkureerivad need vajadused tehnoloogia arengu ja rahvastiku kasvu tõttu. Seente kasvatamine on viis, kuidas need konkureerivad eesmärgid "ühele hektarile" mahutada. Välikasvatuses kasutame antud piirkonna lokaalseid kultuure, et kasvatatavad seened oleks maksimaalse kohanemisvõime ja tootlikusega. Samuti aitab see liigirikkust säilitada ning konkurents eksisteerivate seentega minimaalne.

Parasiitseente kasvatus

Parasiitseente kasvatamise all peetakse silmas seeni, mis bioloogiliselt kasvavad puudel või putukatel ning selle käigus peremeesorganism nõrgeneb või hukkub. Näiteks on kuuluvad raviseente alla sellised parasiitseened nagu chaga (Inonotus obliquus) või cordyceps (cordycepts sinensis ja militaris). Neid potentseid seeni on võimalik kasvatada vähendades nende bioloogilist mõju loodusressursile. Cordyceps kasvab ka tehisliku substraadi peal ning chaga’ga nakatud metsad käituvad täisväärtuslike ökosüsteemidena.

Seene kasvatamine kändudel

Kännuseened on saprofüütsed ning oma elutegevuseks vajavad nad surnud puitu. Seetõttu on neid võimalik kasvatada ka raielankidel. Peale metsaraiet jäävad järgi tihti puu kännud, mida hiljem tiritakse üles, komposteeritakse ning oodatakse kuni uus mets asemele kasvab. Raielangud on kui tühjalt seisev ressuss, millele tehes kännuseentega inokuleerimist on võimalik luua lisandväärtust. Samuti võivad kännuseened täita tühjaks jäänud ökoloogilised nišid, mis viivad metsa kiirema taastumiseni ning takistada kahjurite levikut.

https://innovation.shroomwell.com/grow-medicinal-mushrooms-on-tree-stumps-and-generate-a-side-income-source-for-forest-management/

  • Reishi – Lakkvaabik (Ganoderma lucidum)
  • Turkey Tail – Libliktagel (Trametes versicolor)

Mükoriisaseente kasvatus

Mükoriisa seened elavad puudega kahepoolselt kasulikus sümbioosis ning on annavad olulise panuse taimedele mullast toiduainete kättesaadavusele ning mulla huumuse tekkele ja selles süsiniku sidumisele. Mükoriisa seened avaldavad positiivset mõju metsa kasvule ja elurikkusele. Hinnatud mükoriisa söögiseeni nagu kukeseen, puravikud, riisikad, mürklid ja trühvlid on võimalik kasvatada. See on olnud paljudele seentele, nagu trühvel, püha graal, mis võimaldaks sammu pidada kasvava nõudlusega ja kahanenud elupaikadega. Mükoriisa seente edukas kasvatamine majandusmetsas võimaldab saada lisatulu ulatuses, mis muudaks raiepõhise metsamajanduse paradigmat.

  • Chanterelle - Kukeseen (Cantharellus cibarius)
  • Lactarius - Porgandiriisikas (Lactarius deliciosus)
  • Russula - Pilvik (Russula - Pilvik)
  • Teised

Uusmetsastamine CO2 sidumiseks

Uusmetsastamine tähendab muu otstarbega maadele metsa istutamist nö. uusmetsana. Maade uusmetsastamine võimaldab suurel skaalal siduda olulises koguses CO2-te. Maade eelnev kasutusala võib olla põllumaa, karjamaa, tööstusmaa, tulundusmaa jne.. Eelneva kasutuse tõttu ei ole pinnas ja mullabioom tihti metsa tekkeks soodus. Uue metsa kasvul on oluliseks nendega kaasnevad seened. Teadaolevalt konkureerivad metsas olevad puud ressursside pärast, kuid hiljutised uuringud, milles kasutati stabiilset süsiniku isotoopide märgistamist laiaulatuslikult, on näidanud, et kuuskede poolt assimileeritud süsinikku saab kaubelda naabruses asuvate pöökide, lehiste ja mändidega kattuvate juurekerade kaudu, mida hõlbustavad tavalised ektomükoriisa võrgustikud. Mükoriisa seentel on seega oluline mõju uusmetsa kliima ja kahjurite kindlaks tegemisel.

https://www.science.org/doi/full/10.1126/science.aad6188

  • Unikaalne bakterite ja seente inokulanti, mis seob pinnasesse 1 tonni CO2/hektari kohta aastas

Saatke meile sõnum!